Kõigepealt: aja planeerimist. On häbi, et ei suutnud ajagraafikus püsida. Ja tegelikult lihtsalt unustasin ühel nädalal ülesande teha. No ei meenunud, et on võetud lisakohustus osaleda kursusel. Muidugi võinuks jätta ühe vahele ja järgmise graafikujärgselt ära teha, aga … läks nii.

Minul oli õppida palju. Olen “kolanud” Internetis oluliselt rohkem kui tavaliselt ja leidnud sealt endale väga vajalikku ja kasulikku. Mul on hulgaliselt kogutud viiteid Deliciouse.  Täiesti uus oli minu jaoks viidete haldamise vahendid.

Mida nüüd sellega peale hakata? Olen Deliciousse juba kogunud vajalikku ja jään seda kasutama. Patoloogilise pedagoogina õpetan edasi.

Kuhu soovin edasi areneda? Kursuse käigus sai tegelikult ainult “nuusutatud” kursuse teemasid ja tutvustatavaid vahendeid. Põhjalikum kasutamine seisab alles ees. Ja igast teemast ilmselt miskit kasutusele jääb. Õpetajana peab kasutama vähemalt paari erinevat vahendit, et oleks oma kogumuse põhjal võimalik tutvustada.

Ja arvan ikka, et ülesanne kahe nädala peale pole mingi venitamine, sest mõnel nädalal võib olla reaalelus väga kiire.

Väga meeldis ajaveebide süsteem – üksteiselt õppimine on väga hea õppimine.

See kursus on parim minuga sellel õppeaastal juhtunu.

Edukat e-õppe jätkamist e-õpetajatele!

1. Sildre, J. (2010) Loov koomiks. Vaadatud: http://loovkoomiks.edicypages.com/ (08.06.2010)
2. Sildre, J. (2010) Koomiks. Vaadatud: http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6ddq#euni_repository_10895 (08.06.2010)
3. Saar, M. (2010) Keemiatestide kogumik. Vaadatud http://web.zone.ee/keemiatestid (18.06.2010)

Enamasti on kasutatud Creative Commons litsentsi

Otsimine e-ope repositooriumis onebamugav: autorid pole järjestatud mingi loogika järgi

Paraskeva, F., Mysirlaki, S., Papagianni, A., (2010) Multiplayer online games as educational tools: Facing new challenges in learning, Computers & Education, Volume 54, Issue 2, February 2010

Gee, J. P., (2003) What video games have to teach us about learning and literacy, Computers in Entertainment (CIE), Volume 1, Issue 1, October

Squire, K., (2003) Video games in Education,  http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.100.8500&rep=rep1&type=pdf

Coopr, J.,  Mackie, D., (2006) Video Games and Agrssion in Children, Journal of Applied Social Psychology, Volume 16, Issue 8

Gentile, D. A., jt. (2004) The effects of violent video game habits on adolescent hostility, aggressive behaviors, and school performance, Journal of Adolesdence, volume  27, Issue 1

Mõnel juhul oli kirjas: on-line avaldamine. Kas siis on see avaldamise aeg või tuleb mingi teine aeg üles otsida.

Veel hakkas silma, et leidasin suhteliselt vanu teadusartikleid. Ainult üks oligi 2010, muidu on ikka enamasti aastast 2003 ja vanemad. Üksikud 2004 või 2006.

1. Kuigi olen ülesannet lugenud juba ammu, olen ilmselt vähe mõelnud sellele, sest ei suuda praegu konkreetset juhtu meenutada. Kaheldava info ja allika jätan õppematerjalides hoopis kasutamata.
   Küll tuleb probleem igapäevatöös regulaarselt igal aastal ette seoses 7. kl õpilastega, kes teevad veekogusid tutvustava töö. Alati tutvustab keegi Amazonase jõge. Ja selle jõe pikkuse kohta on erinevad andmed ning siin puutuvad õpilased reaalselt allikakriitilise lähenemisega kokku. 
2. Lisan animatsiooni http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Animhorse.gif
   Viide: Nyström, J-E, Animated horse, http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Animhorse.gif vaadatud 18.06.2010

Litsents:  CC-BY-SA-2.5  Vastavalt http://creativecommons.galerii.ee/litsentsid.html pean ära näitama töö originaalse autori ja oma tööd jagama samadel tingimustel. Kui muudan, modifitseerin (ma ei muuda seda ega modifitseeri) või (küll aga) teen uue töö selle baasil, siis võin seda levitada vaid samasugustel litsentsitingimustel kui need millega teos jagati.

Raamat:

Ader, A., Tartes, U. (2009). Loodusfoto lumm ja lugu. Tallinn: Varrak

Martinson, M. (2010). Õpiraskused.  Tallinn: Koolibri

Amazonis müügilolev raamat:

Rossman, G.,  Rallis, S. F. (2003) Learning in the Field: An Introduction to Qualitative Research

Artikkel ajakirjast eLearning Papers:

Lopez, A. I. R. Digital technologies and inclusive schooling. eLearning Papers, 2010 (19) http://www.elearningpapers.eu/?page=doc&doc_id=16177&doclng=6

Konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt:

McPhan, G. A. (2008). Developmental Framework for Assessing Concept Maps. Proceeding of  Third International Conference on Concept Mapping in Tallinn, Estonia and Helsinki, Finland  22.-25.09.2008. http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p070.pdf

Ajaveebipostitus:

M.R.T. (2006). Wednesday 13th September (postitus ajaveebis). http://vklgcomenius.blogspot.com/search?updated-min=2006-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&updated-max=2007-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&max-results=24 (02.05.2010)

Elektrooniline õppematerjal:

Footprints-Science. (2010). [Software] Footprint-Science, UK. http://www.footprints-science.co.uk/flash/states.swf

Vigade parandus:

Väljataga, T., Pata, K., Laanpere, M., Kaipainen, M. (2008) Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. In Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.

Meie viitamisnõuded on lähimad APAle.

Tutvusin, nagu ülesandes ette nähtud, ka teise keskkonnaga. Selleks valisin Diigo. Siin meeldib mulle eriti see, et saab luua täiesti privaatse loetelu, mida teised ei näe. Deliciouses on kõik avalik. Aga kasutamise koha pealt häirib, et kõigepealt peab Diigo-nupu lisama, muidu ei saa kasutada. Deliciouses on võimalus ka ilma nuppe lisamata töötada ja keskkonda kasutada. Kuigi lisatud nuppudega on muidugi lihtsam. Diigos on avalik osa ja privaatne osa on tegelikult palju suurem, aga seda te ei näe.

“Rusikareeglitest” olen siiani täpselt sõnastanud ainult kolmanda reegli. Esimesed kaks on edastatud õppijatele ebamäärasemalt.

1. Esimest ülesannet ei saa kahjuks sellisel moel teha, sest leidsin kursuse “viimasel minutil” ega saa nädalavahetusel kolleegi ega õpilase käest küsida. Tegelikult täpsemalt: ei taha kedagi selle küsimusega nädalavahetusel tülitada.

Ise vastaksin sellele küsimusele nii, et töö koostaja peab suutma teha vahet enda mõtete, väidete ja mõttekäikude ning teiste, tema poolt loetud autorite mõtete ja väidete vahel. Kui tal on mõttekaaslasi, tuleb neid tunnustada ning neile viidata, aga ka teisitimõtlejatele/vastuväitjatele tuleb viidata ning tunnistada nende väiteid. Gümnaasiumiastmes vaevalt keegi midagi sellist uurib, mida varem keegi pole uurinud. Ikka tuleb alustada sellest, mida on teada saadud ning sellel midagi omalt poolt lisada.

2. Viitamise korrektsust vaatlen Koolielus keemia õppematerjalide hulgas. 

Mittekorrekstelt viidatavaks õppematerjaliks valisin kunagi enda tehtud töö